Nihon-shiki: Béda antarrépisi

Konten dihapus Konten ditambahkan
Budhi (obrolan | kontribusi)
mTidak ada ringkasan suntingan
Tidak ada ringkasan suntingan
Baris ka-7:
Nippon-shiki dituturkeun ku sistim nu ampir sarua nyaeta [[Kunrei-shiki]]. Beda antara Nippon-shiki jeung Kunrei-shiki nyaeta beda dina suku kata [[kana]] jeung ejaan modern. Dina sistim Basa Jepang standar modern, pasangan sora di/zi ぢ/じ, du/zu づ/ず, dya/zya ぢゃ/じゃ, dyu/zyu ぢゅ/じゅ, dyo/zyo ぢょ/じょ, wi/i ゐ/い, we/e ゑ/え, kwa/ka くゎ/か, gwa/ga ぐゎ/が jadi identik. Contona, kecap ''kana<strong>du</strong>kai'' (Nippon-shiki) かなづかい nyaeta diucapkeun ''kana<strong>zu</strong>kai'' dina Basa Jepang modern.
 
Nippon-shiki isdianggap consideredleuwih theilahar mostdina regularsistim ofromanisasi theBasa romanizationJepang, systemssabab for the Japanese language,leuwih becausedisiplin itdina maintainsbentuk aromanisasi strictnyaeta "onehiji kana, twodua lettershurup" form. BecauseSistim itieu hasngabogaan uniquebentuk formsnu correspondingunik topakait eachjeung ofmasing-masing thepasangan respective pairs ofhomofon ''kana'' homophonesdina dapat listeddi aboveluhur, ithiji-hiji issistim theromanisasi onlynu systemngidinan ofteu romanizationleungit thatmetakeun allows(mangka losslessdisebutna mapping (so-calledmetakeun "round trip" mapping) toti andjeung fromka ''kana'' (seetempo theartikel [[hiragana]] article forkeur moreleuwih detailsjentre).
 
HoweverSanajan kitu, becauseku itsabab doesteu notnuturkeun followpola familiarnu patternsilahar ofdina Englishejaan Basa spellingInggris, manyloba nativenu speakersbiasa ofmake [[English language|EnglishBasa Inggris]] findmanggihkeun itsejaan spellingnu ''counterintuitive''. For exampleContona, thengaran nametipe of a type of deeruncal, the "sika", originatingasli fromti JapanJepang, andsarta speltdieja indina EnglishBasa Inggris usingmake Nihon-shiki, wouldnu ampir seemsarua todipake mostku Englishnu speakersmake toBasa beInggris pronounceddiucapkeun asjadi "seek-uh", rather thanlain "she-kah". ThisIeu divergencejelas frombeda thejeung Japaneseucapan pronunciationdina isBasa clearlyJepang causedsabab byku thesistim romanization systemromanisasi. This kind of problemLobana leadsmasalah somesiga tokieu feelnyababkeun thesistim systemieu iskarasa notkurang satisfactorynyugemakeun.
 
Nippon-shiki hasgeus beendibakukeun established by theku [[International Organization for Standardization]] in thedina [[ISO 3602]] strictbentuk formteges. TheSistim [[JSL]] system, whichnu isremen intendeddipake forkeur useparentah instructingmahasiswa foreignasing studentsBasa of JapaneseJepang, is also baseddumasar onkana Nippon-shiki.
 
==Nipponsiki &mdash; ISO 3602 StrictTeges==
 
{| border="0" cellspacing="2px" cellpadding="2px" width="100%"
Baris ka-190:
|}
Note:
*ThoseNu inwarna <font color="#FF0000">redbeureum</font> aregeus outdatedjarang in the language itselfdipake.
*WhenLamun ''he'' へ isdipake usedkeur aspartikel a particle it is writtenditulisna ''he'' notlain ''e'' (Kunrei-shiki/Hepburn).
*WhenLamun ''ha'' は isdipake usedkeur aspartikel a particle it is writtenditulisna ''ha'' notlain ''wa''.
*WhenLamun ''wo'' を isdipake usedkeur asartikel a particle it is writtenditulisna ''wo'' notlain ''o''.
*LongVowel vowelspanjang areditembongkeun indicated by aku [[circumflex]], for example longcontona '''o''' is writtenditulis ''ô'', unliketeu saperti dina Hepburn, which usesnu amake [[macron]].
*SyllabicSuku kata '''n''' ん is written asditulisna ''n'' beforesamemeh consonantskonsonan buttapi asjadi ''n&#39;'' beforesamemeh vowelsvowel andjeung ''y''.
*[[Geminate consonant]]s areditandaan markedku bykonsonan doublingganda the consonant following thenuturkeun [[sokuon]], っ, withouteuweuh hal nu exceptionhusus.
 
==Rujukan==